Seikluspark on vaba aja veetmiseks mõeldud park, mis koosneb erineva kõrguse ja raskusastmetega radadest.

Rajad on loogilise alguse ja lõpuga ning koosnevad erinevatest elementidest.

Elemendid võivad olla rajal väga erinevad – mõni element vajab tasakaalu hoidmist ja käte jõudu, mõni nutikust ja julgust.

Seikluspargi disainides pööratakse reeglina tähelepanu sellele, et mugavustsoonist välja tulnud inimene harjuks järkjärgult elementide keerukuse ja raja kõrgusega.

Seiklusparke ehitatakse nii puudele kui postidele.

Seikluspargi kasulikud mõjud:

• Rutiinist välja tulemine. Öeldakse, et areng toimub teisel pool mugavustsooni.
• Probleemi lahendamise oskuse arendamine. Ronimisel tekkinud olukorrad panevad proovile ja arendavad toimetulemist ja üldist nutikust.
• Teeb tugevaks. Eriti kui külastada seiklusparke tihedamini. Pidev kätel rippumine, haaramine ja ebakindlatel tasapindadel liikumine.
• Hirmust jagu saamine ja enesekindluse kasvatamine. Tegutsemine, vaatamata tekkinud hirmule, on äärmiselt hea õppetund elus, mis kasvatab enesekindlust ja enesehinnangut.
• Puude vahel ja värskes õhus liikumine on tervisele väga hea mõjuga.
• Suurepärane võimalus luua kontakt loodusega.
• Paus nutimaailmast! Üldiselt jäetakse nutiekraanid kotti, taskutesse ja keskendutakse täielikult looduses liikumisele.
• Hea tuju ja meelolu. Lõbus ajaveetmise võimalus. Üheskoos pere või sõpradega. Neile saab kaasa elada ja toeks olla.

 

Kes tellib seikluspargi ja miks?

• Ettevõtja, kelle eesmärk on sellega äri teha. Hea võimalus raha puu otsa kasvama panna. Klientidele rohkelt väärtust pakkuv ettevõtmine. Sobib suurepäraselt ettevõtjatele, kellel on ka seiklustega seotud äri nagu nt. matkade korraldamised, rafting jms ning eriti hästi sobib talvega seonduvatele ettevõtmistele nt. suusakeskustele. See lahendaks ära ka probleemi, et mida teha oma pädevate töötajatega suvehooajal.

 

• Asutused ja kogukonnad, kes soovivad oma ümbruskonna lastele luua tasuta liikumisvõimalusi. Peamisteks tellijateks on siinkohal kool, lasteaed, spordikeskus, linn, kohalik omavalitsus. Antud juhtudel ehitatakse seikluspark madalale ehk madalseiklusrada.

 

• Erakliendid, kes tahavad seiklusrada ehitada oma hoovi, maakodu aeda, korteriühistu õuele. Paljud ei tea, et seikluspargi elemendid on võimalik ka oma hoovi paigaldada. Kõige populaarsemad mängud hoovides on kiiged, tasakaalulint, rippuvad rõngad ja muidugi kõigi lemmik – trossil laskumine – zip-line. Puudele on võimalik paigaldada erinevaid kiikesid (võrkkiik, hiigelkiik jne).

Seikluspargi tüübid

 Seiklusparke saab eristada alljärgnevate tüüpide järgi:

• pargi tüüp: statsionaarne (mitte liigutatav) või mobiilne (saab vajadusel asukohta muuta);
• paigaldusviis: paigaldamine puudele, postidele, hoonetele või metallkonstruktsioonile;
• päästeliini kõrgus: keskmisel kõrgusel või ulatusest väljas;
• kinnitussüsteem: ise-tuleb-kinnitada või jätkuv (continuous lifeline) süsteem;
• keskkond: siseruumides või välitingimustes;
• tellija erinevus: seikluspark ettevõtjatele, madalseiklusrada asutustele, üksikud elemendid erakliendi hoovi.

Kõige selgemalt saab seiklusparke eristada paigalduskoha järgi:

• Looduses kasvavatele puudele ehitatud pargid. Mets ja puud pakuvad juba elamust, kuid sobivad ka suurepäraselt nii platvormide alusteks kui ka tugipostideks.  Võimalus kogeda metsa, mägede, kaljude, jõgede jms loomulikku ilu.
• Postidele ehitud seikluspark annab kujundamise ja asukoha valiku osas täielikku vabaduse, kuid samal ajal nõuavad suuremat investeeringut. Võimalik on ehitada ka hübriidpark, mis tähendab, et seikluspark rajatakse nii puudele kui ka postidele.
• Sisepargid. Suur eelis siseparkide puhul on see, et neid saab kasutada aastaringselt. Puudus tuleb välja ilusate ilmade korral, kui inimesed eelistavad parema meelega õues aktiivsed olla.

Eestis on kõige populaarsemad statsionaarsed, välitingimustes puudele või postidele ehitatud seikluspargid.

Reeglina kasutatakse ise-tuleb-kinnitada süsteemi, aga järk-järgult liigutakse jätkuva – continuous julgestussüsteemi peale. Esimene selline julgestussüsteem võeti kasutusele Pirita Seikluspargis. Selle süsteemiga ei ole võimalik karabiine ise avada ja kõrgustest kukkumine on välistatud.

 

Madalseiklusrada

Aja jooksul on üha populaarsemaks saanud madalseiklusrajad.

Seal on seikluspargi elemendid  toodud ohutule ja madalale kõrgusele, kõigile kättesaadavaks. Suunatud just ümbruskonna lastele, et soodustada nende tervislike liikumisharjumuste kujunemist.

Üldjuhul on sellistel radadel turnimine tasuta. Ronimisvarustust vaja ei ole, kukkumise pehmendamiseks paigaldatakse tihti pehmendav aluskate.

Ehitatakse nii puudele kui postidele.

Eestis on selliseid radu tugevalt üle 200. Meie ettevõte on neist ehitanud vähemalt 140.

Radade struktuur ehk mis süsteemi järgi rajad looklevad

Tavaliselt on radadel loogiline algus ja lõpp. See viis, kuidas raja algusest A jõuda raja lõppu B, võib olla erinev. Eristatakse kahte peamist lähenemisviisi:

1. Prantsuse meetod, kus ronimist alustatakse ühest punktist ja liigutakse mööda radasid lõpuni välja.
2. Šveitsi meetod, kus on üks ühine alguspunkt (tavaliselt platvorm), kus on võimalik otsustada, millisele rajale minna. Selle meetodi suur eelis on orgaaniline ronijate jaotamine, mis võimaldab kõrghooajal suuremat läbilaskvust. Madalseiklusrajad ehitatakse tavaliselt selle meetodi järgi.

 

Seiklusparkide suurused

Suurtes seiklusparkides on tavaliselt mitme erineva raskusastmega rajad. Radu on reeglina    5-10 ja ühel rajal on 10–20 elementi. Alati on olemas ka erandeid. Meie ehitatud seikluspargis Klatring pa Grensen (asub Norras) on näiteks 20 erinevat rada, kus on kokku 230 elementi ja mitu trossil laskumist (zipline).

Radade kõrgused on üldiselt 1 meetrist kuni 12 meetrini, aga on olemas ka palju kõrgemale paigaldatud parke. Näiteks Area 47 seikluspark Austraalias on 27 meetri kõrgusel (ehitatud silla külge) ja maailma kõige kõrgem park The Gravitys asub 237 meetri (ulmelise kõrgel!) kõrgusel (kõrghoone küljes).

 

Seikluspargi lisad ja näited elementidest.

Natuke ka seikluspargi ajaloost

See ei olegi väga täpselt selge, kus ja millal seikluspark alguse sai. Aastal 1859 ehitati esimene mänguväljak Inglismaale ja aastal 1887 Ameerikasse.

Esimene seiklusmänguväljak ehitati 1943. aastal Taani. 1875. aastal ehitati Prantsusmaal esimene köisrada, et proovile panna osalejate füüsiline võimekus. Teise maailma sõja ajal kasutas Briti sõjavägi köisradu takistusribana.

Sellised seikluspargid, mida me tänasel päeval kõik teame, kujunesid välja viimastel aastakümnetel. Seikluspark oma pikkade trossil laskumiste ja kõrgel asuvate elementidega. Eriti populaarseks on seikluspargid saanud Euroopas ja Aasias.

Eestisse tulid seikluspargi ehituslikud teadmised ja lähenemised Prantsusmaalt, kus oli seiklusparkide ehitus juba hoogsalt välja kujunenud.

Eesti esimene seikluspark ehitati aastal 2004 – Otepää seikluspark.

Teadaolevalt teine seikluspark on Nõmme seikluspark, mis ehitati 2006. aastal meie ettevõtte poolt.

Järk-järgult on seiklusparke juurde ehitatud ja tänasel päeval on Eestis üle 20 kõrgseikluspargi.

Kokkuvõte:

• Seikluspark on tore aja veetmise võimalus, kus saab kõrgustes koos perega turnida.
• Seikluspargis ronimine on väga kasulik. Teeb inimesed tugevaks, nutikaks ja terveks, eriti kui radasid tihti külastada.
• Seikluspargi tellivad inimesed, kes soovivad pakkuda väärtust, hoolivad liikumisest ja tervisest.
• Seikluspark on võimalik luua äri eesmärgil, kogukonna lastele liikumise edendamiseks ja põnevad elemendid saab paigaldada ka oma hoovi.
• On olemas nii puudele kui postidele ehitatud seikluspargid. Tehaks neid ka sise tingimustes. Eriti kõrgeid on võimalik teha sildade ja kõrghoonete külge.
• Madalseiklusrada on väga populaarseks saanud. Kõrged seikluspargi mängud tiritakse seal madalale.
• Rajad on eri kuju ja suurusega.
• Seikluspark koosneb paljudest põnevatest mängudest ja lisa elementidest.

 

 

Kui tekkis tugev ronimise soov, siis tasuta turnimise kohad leiad siit.

 

Kõige seikluslikumad kõrged seikluspargid leiad siit.

 

Kui soovid seiklusparki, madalseiklusrada, või lihtsalt mõne toreda mängu oma hoovi, siis kirjuta siia.

 

 

Viiest lapsest neli veedab nädalavahetuse nutitelefonis

„Hommik Anuga“ saates käis külas 2 suusaõpetajat, kes rääkisid tänapäeva laste ja noorte suusatamisoskustest ja üleüldisest liikumise harjumustest. Jutu käigus viidati Soome uuringule, milles selgus, et 5-st lapsest 4 veedab nädalavahetuse nutitelefonis. See väide lõi mu peas häirekella põlema. Olin teadlik, et laste vähene liikumine on probleem, aga et see nii suur on, poleks osanud arvatagi.

Olles ise lapsevanem, saan aina enam aru, kui oluline on olla lastele hea eeskuju. Kui me vaid täiskasvanutena aduks rohkem, kui suurt rolli mängivad meie käitumised ja harjumised lapse arengus ja elus. Nutisõltuvus ümbritseb meid kõiki, see on paratamatus. Kuid ma usun, et seda saab teadlikult ära hoida või siis vähemalt ohjeldada. Tsiteerides ajuteadlase Jaan Aru öeldut: “Nutiseade on nagu supervõime – kui sa oskad seda kasutada, siis saad võimendada seda, mida sa oskad ja tead. Aga kui sa ei suuda seda ohjeldada, siis ta orjastab su.“

Kuidas siis nutiseadme kasutamist ohjeldada? Ikka eeskujude näol, kelleks olemegi meie. Enne, kui hakkad lapse nutiaega piirama, vaata üle, kui palju kasutad seda sina. Leppige kokku ühiselt, kui palju on päevas lubatud nutiseadmeid kasutada ning kindlasti lisage juurde ühiseid aktiivseid tegevusi nii toas kui ka õues.

3pargi ühine missioon on kahtlemata värskes õhus aktiivsete tegevuste võimaldaine lastele ja tegelikult ka kogu perele, sest seiklusradadel saavavad oma oskused ja võimed proovile panna nii suured kui väikesed huvilised. Meil kõigile on antud keha, mille eest hoolt kanda saame vaid ise. Teeme seda hoolikalt ja targalt!

Liigume tervise heaks!

Hedvig ja Kaspar

 

Meil on miljon ideed kuidas suvel koos lastega super lõbusalt aega veeta. Minge loomaaeda, käige telkimas, näitustel ja laatadel, suvelaagrites, matkamas ja nimekiri jätkub. Mõnikord aga sooviks pisut tagasihoidlikumalt. Et ema saaks rahus koduseid toimetusi teha, samal ajal kui lapsed end koduaias lõbustavad. Tavaliste inimeste elu, teate küll.

Me kõik ei saa pidevalt mööda maailma reisida, uurides ja tutvudes vaatamisväärsustega. Paljud meist ei saa endale lubada ka kalleid tegevusi ning mänguasju ning mõned meist isegi ei taha!

Mõne vana plastmahuti, muda, rohu ja pulkade loominguline väärtus on hämmastav ning pilvede jälgimine on väga alahinnatud tegevus. Tuleb osata hinnata võimalusi nagu looduse uurimine, avatud kujutlusvõimega mäng, loovus ja kokkuhoidlikkus. Sellepärast me selle nimekirja valmis kirjutasimegi. See on mõeldud eri vanuses mudilastele, nii et saad vaadata, mis silma hakkab. Loodetavasti leiad oma tagahoovi ämbrite loendisse palju uut – et lastel oleks äge suvi!